Pikk nädalavahetus Saimaal – matkaautoga järvede, kindluste ja koskede vahel

Vahel ei ole pikaks reisiks vaja kahte nädalat. Piisab matkaautost, mõnest vabast päevast ja mõttest sõita sinna, kus teed looklevad järvede vahel ning järgmise peatuse võib otsustada alles teel olles. Seekord võtsime suuna Soome Saimaale. Reis algas juba laeval. Matkaautoga laeva kõhus seistes tekib alati tunne, et nüüd on päriselt minek – kodu on ratastel kaasas ja ees ootab täiesti uus teekond. Saimaa puhul saime üsna kiiresti aru, et siin ei olegi kõige tähtsam üks konkreetne sihtkoht. Suur osa reisist on tee ise. Järved, sillad, väikesed külad, metsad ja kohad, kus tahaks lihtsalt auto tee äärde jätta ning mõneks ajaks vaadet nautida. Üheks meie lemmikuks kujunes Oravi. Pisike järveäärne koht, sadam, paadid ja mõnus rahulik tempo. Selline paik, kuhu ei pea tingimata millegi pärast minema – piisab sellest, et oled kohal. Loomulikult ei saanud Saimaa reisil vahele jätta ka Savonlinnat ja Olavinlinna kindlust. Keskaegne kindlus keset vett on juba eemalt võimas, aga kõige ägedam on selle müüride vahel ringi liikuda, kitsastest käikudest läbi pugeda ja tornidest ümbrust vaadata. Mõnes kohas tundub, et viimased paarsada aastat polegi midagi muutunud. Punkaharjul tegime peatuse Soome metsamuuseumis Lusto. Arvasime alguses, et käime kiiresti läbi, aga tegelikult on tegemist üllatavalt põneva kohaga. Soomlaste suhe metsaga on hoopis midagi enamat kui puud ja metsatööstus – seal saab sellest päris hästi aru. Ja kui juba virtuaalprillid ette anti, tuli loomulikult proovida. 😄 Teek